Juba kaheksas päev, kui pole kirjutanud. Võibolla üks või kaks arvamust filmide kohta. Ega sellest midagi hullu pole. Peaasi, et saaks kiiresti terveks, siis on põhjust rõõmustada ja energiat tööleasumiseks. Üsna masendav on haige inimese elu. Välja ei saa minna (kui lähedki ega seal siis hää pole), ei viitsi midagi teha. Suudan lugeda vaid lasteraamatut, sest ajaviitekirjandus on juba liiga raske, paljusõnaline ja ebatäpne. Krüsanteemid viskasin välja, kuid haigus veel kestab. Igal juhul parem, kui eile. Ka öösel sain magada.
Haigus on sundinud mind lihtsalt olema. Vegeteerima. See on omamoodi nauditav. Luuseritunnet ei teki, kodusolemine on põhjendatud. Ka nelja seina vahel passimisel on omad miinused, aga kindlasti on see vähemalt sama hea, kui ringi sahkerdamine. Kodust lähed, koju tuled - miks siis mitte juba koju jäädagi?
Palavikuga on raske säilitada adekvaatsust. Vaatasin paari filmi ja lõpetasin "Mad Meni" esimese hooajaga. Suutsin neid nautida, aga analüüsida mitte. Vaatame, mis välja tuleb.
Kutsub kirjutama. Nädalavahetus ilmselt kodus. Ehk saab ühtteist tehtud. Filosoofiat vaja lugeda.
