esmaspäev, 28. september 2009

Pühapäev




Mõnel õhtul sünnivad sellised ideed.















Naabrimees teeb lõket. Seda kaadrit vaadates tundub, et tegu on südasuvega. Tegelikult on 27. september.













Lähme ratastega metsa ning leiame selle pisikese tiigi kesk rahu. Nagu kohv piimaga pealt poolt vaadates.













Nii kaovad jäljed.















Järsku ilmus välja see tore loom ennast jahutama.














Kas peremees ka juba järgi hakkab jõudma?














Varustus.















Hakkasime minema tundmatus suunas ning ühtäkki oleme lagund kasvuhoonete ja mahajäetud kuuride rägastikus.













Leian võssakasvanud jalgvärava ja salapärase valguse, millest satun vaimustusse.














Läbi võsa ja väätide jalgratast lükates jõuame eneselegi ootamatult Harku naistevangla aia taha. Paistab vahitorn, kus toimetas valvur, meid ta ei märganud.











Koperdame võsas kuni jõuame väga kummalise kaasikuni, kui nii võib öelda. Kahjuks pole aega seda avastama minna, vaja tagasi pöörduda.












K. teeb isegi mobiilipildi sellest ootamatust kaasikust.














Ning hakkame läbi soode ja üle kraavide tagasiteed otsima.

laupäev, 26. september 2009

jalutuskäik pääskülas




Vana arvuti, mis on jäänud lageda taeva alla vedelema.











Isegi aias kasvavad seened, ei tea küll, kust need tulevad.









Eile istutati aeda elupuu ning terrassile jõudsid neli kanarbiku taime.










Huvitav perspektiiv.











Käisin garaažide juures kondamas. Ei tea, kuidas majade ja tänavate vahele ka need võõrkehad sattusid. Pääskülas ju kõigil aiad, miks siis garaaže tarvis? Neid tahetakse lammutada, ent mõned üksikud omanikud hoiavad kümne küünega kinni oma kallist varast.







Keset lagunevaid garaažibokse, tabas silm erkrohelise sambla.











Ning halli taeva.












Halli taeva all vedeles nõia vihmavari.












Ning lindistus nende salajasest vestlusest.












Üks boks lausa sülgas prahti välja.












Kuid prahi kõrval leidus ka imeilusaid värve.












Ja kirjaoskamatust kesk inimtühja tänavat.












Jumal teab, kust see violetne klaasitükk sinna sai.












Milline suurepärane värvide kooslus. Raamat, plaat ja riidetükk.











Kes Mehukatti't soovib?












Kas autor üldse mõtles, kui hea värvikombinatsiooni ta lõi? Tegelikult see pilt ei vaja kommentaare.












Oranž - üks mu lemmikvärve.












Kõige kaugemast garaažist leidsin selle.












Tuul mängis lehtedega.












Üksik leht seilas mööda hiiglaslikku loiku garaažikatusel.











Ka teisel pool raudteed, männitukas, oli kõik vaikne.












Draakon...












...ja voolik. Seostusid.












Postkastis, kirja peal istus tema.
Üks pühapäeva õhtupoolik kaks nädalat tagasi, kui päikse käes hakkas palav ja vilus külm.

http://www.youtube.com/watch?v=FExqG6LdWHU
Youtube oma parimas valguses.

Sügis

Teisipäeval saabus sügis. Hommikul on 10 kraadi ning rohutirtse ei kuule enam siristamas. Täna ärkasin udusse, halli, kuid mitte masendavasse hommikusse. Tekkis kohe mõte õue minna pildistama, ent unise peaga, kes teab miks, ei viitsinud. Klõpsisin läbi akna paar korda. Kui homme ka peaks udutama, siis lähen raudteejaama ning metsatiikide juurde.