Ma pole klassikalise muusikaga harjunud ja seetõttu on mõnikord raske vastu võtta. Ma ei tunne seda keelt, aga tean, et seal on peidus midagi, mis mulle väga meeldib. Rõõmu muusikast olen ikka kogenud, aga mitte nii suurt, kui võiks, mulle näib.
Kummituslik öö, millele järgnes udune hommik. Ärgates kattis hoovi paks udukord, käisin peldikus ära ja ennäe, kõik oli selge. Keetsin teed ja lasen kõrvadesse heliloomingul hoovata. Prokofiev, Chopin, Rahmaninov, Orff ja kes kõik veel.
Sügis, just viimane nädal, on toonud peale üleüldise kolletumise ka parema raamatulugemise meeleolu. Lõpetan Bergmani "Pildid" ja viin koos Lynch'iga raamatukokku tagasi. See kaks või kolm nädalat peab olema paari teose läbimiseks piisav aeg. Muidu olen mina lihtsalt liiga aeglane.
Täna lähen monteerima ühte kirikustseeni. Final Cut Pro'st jagan vähem, kui aiaehitusest, õnneks tuleb A appi.
Plaanin uut süsteemi, selle kohaselt kukub kuus korra tärmin. Selleks ajaks peab olema stsenaarium valmis. Lihtsamalt: kuus üks stsena ja asi ants. Filmi jaoks või hoopis näidend - pole vahet. Niisiis, tähtaeg on 9. november. Vaatame, mis välja tuleb.
