Nii palju on teha, et see lööb ette mingi errori ja ma muutun täielikult teovõimetuks. Tuleb vist siiski prioroteetide tabel koostada ja selle järgi hakata asju vaikselt tegema. Tahaks kodus vedeleda ja lugeda.
M-ga rääkisime silmast silma ja asjad selgemaks, ta polnud enam pahane kuigi ma ei öelnud talle just ilusaid asju. Nüüd on kergem, kuid igatsus mõnevõrra jätkab. Õnneks mitte painajalikult. Rahulikult loksub allpool, häirib pisut, aga suudan olla üle. Lähen eluga edasi, püüdes tabada, mis on reaalsus (peamiselt märkan helisid) ja lugeda kohustuslikku kirjandust.
Ma ei saa aru, miks meil on vaja T&T-d mängida. Terve päev läheb selle alla ja mis vastu saab? Kolmsada krooni. Puudun loengutest selle raha eest? Miks teised seda teevad? Arusaamatu, miks T-l oli vaja see etendus peale pressida.