Mõtted vaikselt liiguvad küll. Teispool lumetorm, soojas toas ajurakud fantaasia lainel. Ikka uutmoodi, omamoodi, üksinda. Ma pole uhke, lihtsalt ei näe teist võimalust.
Tänava peal kihutas mööda 60 kilomeetrise tunnikiirusega mootorsaan. Mõned päevad tagasi ta ei osanud unistadagi, et juba saab suksuga läbi Nõmme tänavate kihutada. Veel vähem nägi seda ette Nikolai von Glehn - visionäär.
Lume ja jõuludega tekib alati soov lugeda Tšehhovi novelle ja Sherlock Holmes'i seiklusi.
Hakkasin mõtlema kõigile neile surnukehadele, kes on praegu maa all, Ingmar Bergmanile, kelle haual mässab vist ka vinge tuul ja lumeluited. Puhake rahus, kes surnud. Kes siin, elage hästi. Tehke, mis meeldib ja saage õnnelikuks. Majandus langeb, aga ilma üle ei saa enam viriseda.
