Koguaeg plaanin homme teha midagi. Kui ma tean, et on võimalus järgmisele päevale plaane teha, siis ka teen. Kavandan ja visandan päevhaaval oma elu järgmist päeva. Tavaliselt pole tänasega kunagi rahul. Kell on 22 õhtul ja alustan stsenaariumi kirja panemisega. Tärmin kukub õige pea. Teen, mis suudan.
Kui ei kirjuta ega filmi ei tee, siis võiks lugeda. Kui lugemisest silmad väsivad, vaatan filmi. Paus iga 45 minuti järel.
Hommikuks oli maha sadanud esimene lumi! Bussiootekeldris kohtasin imeilusat tüdrukut, kes lisaks oli veel põrgulikult veetlev, nõtke ja isikupärane. Istusin ta ees, ma ei tea, millal ta maha läks. Mina läksin maha Vikerkaares. Nagu ikka. Basseinis tegid naised rivis kükke, rinnad vonkslesid üles-alla. Nagu ikka.
