See on nii ilus, kuidas aeg voolab siueldes-säueldes, kui oled üksi. Kõike koged, midagi vahele jätmata. See on rahu poole liikumise tee. Teistes inimestes on alati midagi häirivat, mida ei pane tähele vaid kivis või viinas peaga pidutsedes. Ühest küljest tahaks õppida, loengus istuda. Teiseks tahaks kodus lugeda. Kolmandaks filme teha. Siis filme vaadata. Luua tahaks. Ja nii edasi. Kõike tahaks, aga korraga ei jõua kahte teha. Tuleb võimalikult venitada aega, mis läheb ühe asjaga tegelemiseks. Nii jõuab tõenäoliselt ka keskendumine kohale. Minu sisse.