Male

Öösel mängisin sõbraga trepikojas malet. Unine, mäng oli kestnud juba päris pikalt ja just hakkas huvitav lõppfinaal kätte jõudma. Mõlemal olid mõned nupud järgi, kui mööda tuiskas Mick Jagger ja küsis minult, kas ma suitsule tulen. Tõusin püsti ja jooksin mõned sammud järgi, kui meenus see kuradi pikale veninud mäng. Mäng oli pohhui, aga teispool lauda istus mu sõber ja ma ei tahtnud teda pika kuradi ninaga jätta. Ütlesin: "Ehk hiljem". Ja jätkasin lõppmängu. Sees ikkagi sügeles, et ma äsja Aerosmithi solistile ära ütlesin. Mitte, et ma nende muusikat kuidagimoodi austaksin, aga kui tihti ikka Mick suitsule kutsub? Kuigi vihkan malet, jäin sõbrale truuks. Mis mul muud üle jäi...