Kas tuleb jälle kellegi päevikuid lugeda, et tekiks isu enda oma jätkata? Just paberkujul on mulle kõige armsam. Seda ei mäleta välja võtta. Kuid kui juba ükskord võtta, siis on kahju käest panna. Panso päevikud on ootamas küll riiulil. Tõotab head.
Täna on selline öö, kui võiks üleval istuda ja teha midagi rahulikku, lugeda või koolitööga nokitseda. Paraku vist liiga haige ja kivis, et viitsiks. Vastu tahtmist on halb öösel üleval passida. Seda peab nautima. Usun, et kui terve oleksin, siis praegu naudiksin. Praegu aga lähen ja naudin und. Ei saa ju pahaks panna. Uni teeb head. Saab hommik selgem. Kas jõlkuda linnas või kirjutada kodus. Lahe oleks hommikut alustada kirjutamisega.
