Õhtu peale uinakut

Jubedalt tahaks kirjutada, aga ise ka ei tea, mida. Õnnepalul on õigus, et kirjutades (filmi tehes, joonistades, heli luues) ei tea kunagi, mis tähendus sellele peale "valmimist" omistatakse. Film valmib enne kaamera tööle lülitamist. Aga tähendus tuleb ikkagi hiljem. Film peaks olema seiklus nagu elugi. Me elame, sest me ei tea. 

Loen parem "Maria Stuartit" ja mõtlen edasi. Tean, et niimoodi vaikselt ja individuaalselt jõuan iseendani ja ideedeni.