Vana arvuti, mis on jäänud lageda taeva alla vedelema.
Isegi aias kasvavad seened, ei tea küll, kust need tulevad.
Eile istutati aeda elupuu ning terrassile jõudsid neli kanarbiku taime.
Huvitav perspektiiv.
Käisin garaažide juures kondamas. Ei tea, kuidas majade ja tänavate vahele ka need võõrkehad sattusid. Pääskülas ju kõigil aiad, miks siis garaaže tarvis? Neid tahetakse lammutada, ent mõned üksikud omanikud hoiavad kümne küünega kinni oma kallist varast.
Keset lagunevaid garaažibokse, tabas silm erkrohelise sambla.
Ning halli taeva.
Halli taeva all vedeles nõia vihmavari.
Ning lindistus nende salajasest vestlusest.
Üks boks lausa sülgas prahti välja.
Kuid prahi kõrval leidus ka imeilusaid värve.
Ja kirjaoskamatust kesk inimtühja tänavat.
Jumal teab, kust see violetne klaasitükk sinna sai.
Milline suurepärane värvide kooslus. Raamat, plaat ja riidetükk.
Kes Mehukatti't soovib?
Kas autor üldse mõtles, kui hea värvikombinatsiooni ta lõi? Tegelikult see pilt ei vaja kommentaare.
Oranž - üks mu lemmikvärve.
Kõige kaugemast garaažist leidsin selle.
Tuul mängis lehtedega.
Üksik leht seilas mööda hiiglaslikku loiku garaažikatusel.
Ka teisel pool raudteed, männitukas, oli kõik vaikne.
Draakon...
...ja voolik. Seostusid.
Postkastis, kirja peal istus tema.
